TON: Keila

H21B
17 KP 5.86 km (gps 9.4 km)
1:41:41

Kaart

Seekord läks asi täitsa rappa. Nii otseses kui kaudses mõttes.

Orienteerumisel on vaja jälgida kahte erinevat asja - tavapärane "leia kaardi järgi punkt metsas" ja keerulisem "leia metsa järgi punkt kaardil".
Kaardi järgi punkti otsimine on suhteliselt lihtne - mööda seda teed/rada/kraavi, läbi selle võsa üle selle künka ja leia see suur kivi. Tuleb järgida suhteliselt püsivaid maamärke ja minna. Raskeks läheb kui kaardistamisest on suurem hulk aega möödunud. Rajad ja kraavid kasvavad kinni, tekivad uued jne.

Metsa järgi kaardil koha otsimine on tunduvalt keerulisem. Kraav on kraav nagu iga teinegi, rada on rada ja võsa on pool kaarti täis. Abimees kompass aitab vähendada valikut õiges suunas olevate maamärkide osas, kuid edasi tuleb mõtlema hakata. "Oletame, et ma olen selle maamärgi (rada, kraav) juures. Kuhu poole peaks minema, et jõuda järgmise maamärgi (ristumine, mingi muu märk) juurde ?"

Seekord tegi asja raskemaks kaardistuse vanus. "Kas see põlvini rohtu täis vabam sirge puude vahel on kaardil rada metsas ?" Ühelt radade ristumiselt jooksed teise peale ning võrdled mõlemaid kaardi ja kompassi järgi. "Kas see võsa rabas on see võsa rabas, mida ma otsin või on see see teine võsa rabas?"

Sinna see aeg kadus ja kilomeetreid lisandus.

Rabas jooksmine on samas ka hea treening, kui ei taha pidevalt jalad vees joosta. Mätaste peal jooksmine on aeglasem, aga arendab osavust. Kui võidu peale jooksmist pole, ma isegi ei ürita, siis saabki tuima jooksmise vahele natuke meelelahutusega tegeleda. Pidavat ka ajutreeninguna toimima.

Järgmine on Kaberneeme, aga see jääb vahele.
Laulasmaa on järgmisena plaanis.