26 mai 2009

Widfaran Kurtna


Seekordne loodusmatk viis meie omapärase vihma trotsiva seltskonna kaugele itta vaatama Kurtna järvi. "Kaunis pärl keset tööstusmaastikku" nagu kohalik infotahvel seda nimetas.

Äratus umbes poole öö ajal kell 6, et jõuaks veel võileivad valmis teha, rahva peale korjata ja enne lõunat teiselpool Jõhvit kohal olla. 160+ kilomeetrit tuima autosõitu ja olimegi puhkemaja juures, kus algab ametlik matkarada. Parkla on, aga tähistatud eramaa sildiga. Vaatasime, mõtlesime ja siis küsisime ainsa kohaliku käest, kas tohime seal ikka parkida. Kohalik oli õnneks sõbralik, liputas saba ja haukus nõustuvalt.

Pakkisime kandamid selga ja asusime teele. Alustuseks läksime kohe omadega võssa ja otsustasime matkarada teistpidi läbida. Nägime ilusaid järvi, ehmatasime telkijaid ning tutvusime kohaliku tööstusmaastikuga liivakarjääri näol. Liiva peal märkasime värsket jäljerida, mis mõningase mõtlemise järel hundiks liigitati. Turvatunne süvenes, omad ikkagi.

Kuna me olime selleks ajaks juba loobunud ametlikust matkarajast, siis edasi tuli meil läbida üsna vesist maastikku. Järvede vahele oli nimelt paigutatud ka mõned sood, et oleks rohkem vaheldust. Nägime veel mõnda järve ning Aknajärve juures tegime lõunapausi.

Tuleraua ja taelaga tule tegemine sai eksperimendi korras ära tõestatud, kuid lõkkematerjali niiskuse tõttu tuli lõke teha siiski tikuga. Mis teha, järgmiseks korraks oleme targemad ja võtame hakatuse ise kaasa.

Puust konksuga kalapüügi eksperiment kukkus läbi. Pole eriti kalamehed.

Tule ääres soojenetud ja jalad kuivemaks ümber mähitud võis meie kangelaslik rännak jätkuda. Veel mõned ilusad järved, veidi märga maastikku ja olimegi alguses tagasi. Kokku umbes 20 kilomeetrit.

Oluline järeldus - enne rüüsteretkele minekut tuleb veel tugevasti harjutada, et jõuaks ka relvastust kaasas kanda.

Pilte ka mu seebikarbist.

15 mai 2009

TON: Viimsi

Kontorirott läks sportima. Kõlab nagu anektoodi algus.

4.38km 59:13

Jooksmise kohta veerand tundi liiga kaua, jalutamise kohta päris eduline.

Kraavide ja soodega üle puistatud maastik, kus valida on otse läbi võsa mineku ja mööda teed jooksmise vahel. Võsas on maa märg, tee peal on külm tuul - ära külmad igal juhul. Ühe tennise suutsin kraavis ka sisse õnnistada, edasi saatis mind vaikne lirtsuv taustamuusika.

Lõpuks kui läbimärja ja läbi külmununa metsast välja saad ootab kodus sind soe saun.

Mida oskab üks rahvasportlane veel tahta.