Uus neljapäevakute hooaeg on nüüd alanud ja talvine laisklemine läbi.
Kari lasti umbsest laudast karjamaale päikese kätte :)
Metsas jooksmine on ikka hoopis midagi muud kui staadionil või tänaval kulgemine. Pärast on mõnus rammestus peal ja isegi kerge nearatus on näol. Hapnikumürgitus kindlasti :)
Laisklemise jääknähud tuleb nüüd välja joosta ja siis on loota ka tulemusi näha.
Praegu on organismil igatahes selge arusaam, et jooksudistants on äärmisel juhul 5 sammu pikk. Umbes kilomeetri peal jõuab kohale, et seekord nii kergelt ei pääse ja tuleb siiski teisele reziimile ümber lülitada. Tonn tina emeksisse ja läksime.
4.72 km (u 5.5 km), 48:18
0 kommentaari:
Postita kommentaar